Põlevkivitööstust aitaks suurem kaevelimiit

Nafta järsk hinnalangus, ebapiisav kaevelimiit ja äärmuslik keskkonnapiirangute poliitika – kõik need faktorid on avaldanud mõju ja viinud põlevkivitööstuse raskesse seisu.

Efektiivsuse ja stabiilsuse säilitamiseks pidi tööstus kiirelt ja adekvaatselt reageerima: detsembris konserveeriti kaks VKG Kiviteri õlivabrikut. Vabrikute konserveerimisega said koondamisteavituse üle 250 idavirumaalase ja riigieelarvesse jääb laekumata ligi 15 miljonit eurot.

Valmisolek seaduse muutmiseks

Soovimatus limiitide teemadesse sekkuda on viinud vaid mitmete kohtuasjade ja vaidlusteni riigi ja sektori ettevõtete vahel. Põlevkiviressursi ümberjaotamine nõuab maapõueseaduse muutmist. Kõik vajalikud ettevalmistused said tehtud veel enne märtsi valimisi.

Hiljuti sõlmitud koalitsioonileping toetab selgelt majanduskasvu ja annab lootust, et tööstus saab toetust ja luuakse rohkem võimalusi selle arendamiseks.

Uuest koalitsioonilepingust paistab ka siiras huvi panna maavarad Eesti rahva hüvanguks tööle. VKG põlevkivitootmise väärtusahela maksude koondsumma, kuhu on arvestatud otsene, kaudne ja kaasnev mõju, on ligi 45 miljonit eurot, mis vastab 1%-le Eesti maksutulust.

Vastuvõetavad poliitilised otsused tooksid riigile kiire rahalise efekti. Kontsern saaks väga lühikese ajaga taaskäivitada kaks konserveeritud vabrikut, mis tähendaks peaaegu 400 töökohta Ida-Virumaale, üle 15 miljoni euro maksutulu riigikassasse ja ligi 40 miljonit eurot eksporti.

Head eeldused koostööks

Loodan, et uus minister panustab tööstuse ja ministeeriumi koostoimimismudeli väljatöötamisele, mitte ainult keskkonnapiirangute poliitikale. Koostöö üheks heaks näiteks on hiljuti sõlmitud saastetasude asendamise leping.

Praegu on kõik eeldused, et uus valitsus oleks rohkem orienteeritud tööstussektori toetamisele. See on kindlasti Eesti sotsiaal-majanduslikule edendamisele väga suure potentsiaali ning panusega. Soovin valitsusele edu ning jään lootma, et kõik lubatud suured teod saaksid ellu viidud.